Jaan Ahi sündis 5. mail 1936. aastal Tartus, kuid oma koolipõlve ajal elas Jõgeval. 

Jäähokitreeningutega alustas 14-aastaselt treener Valdur Rajalo juures. Lisaks tegeles korv-, võrk ja jalgpalliga ning võistles males ja kergejõustikus. 

Aastatel 1952 - 1954 tuli kolmel korral koolinoorte jäähokimeistriks ning 1956. aastal Tartu Dünamo koosseisus Eesti karikavõitjaks ning meistrivõistlustel teisele kohale. 


Väljakukohtunikuna on vilistanud mänge nii Eesti noorte- kui ka täiskasvanute ning Nõukogude Liidu B-grupi meistrivõistlustel. Olnud aastatel 1960 - 1963 Tartu tehase nr 32 ja aastatel 1963 - 1964 Tallinna tehase Punane Ret spordimetoodik. 

Tallinna Keskrajooni meeskond, Eesti 1972. aasta koolinoorte meister

1. detsembrist 1964 kuni 9. märts 1977 Tallinna Lastestaadionil jäähoki- ja jalgpallitreener. Lastestaadionil töötamise ajal on paljud tema õpilased tulnud nii jäähokis kui ka jalgpallis Eesti koolinoorte- ning noorte meistriteks ja hiljem ka täiskasvanute meistriteks. Neist andekaim, Aleksandr Guljajev, kuulus Nõukogude Liidu juunioride jäähoki koondmeeskonda ja tuli 8 korda Narva Kreenholmi koosseisus Eesti meistriks, olles aastatel 1976, 1987, 1990 ja 1992 Eesti jäähokimeistrivõistluste parim ründemängija. Aastatel 1976 - 1983 mängis Guljajev Narva Kreenholmi meeskonna koosseisus Nõukogude Liidu II liiga meistrivõistlustel.

Lastestaadionil töötamise ajal käivitas Eestis Nõukogude Liidus populaarsed olnud Nahkpalli ja Kuldlitter sarjad. Ühtlasi tuli tema juhendatav meeskond Nõukogude Liidu nahkpalli meistrivõistlustel Kisinjovis 1975. aastal hinnatavale teisele kohale. 

1975. aastal Nõukogude Liidu Klubi Nahkpall finaalturniiril Kisinjovis

Läbinud 14. - 28. detsembril 1955 ja 7. - 30. aprillil 1969 Moskvas toimunud üleliidulise treenerite koolitusseminari. Kuulunud 1964 - 2001 Eesti Jäähokiföderatsiooni juhatusse, 1998 - 2001 oli EOK liige. 

1979, 1982 ja 1985 oli Moskvas toimunud Nõukogude Liidu suvespartakiaadidel Eesti delegatsiooni majandusjuht. Aastast 2003 ka Eesti Spordiajaloo seltsi liige. Saanud Eesti Spordimuuseumi teatematerjalide kogumise võistlustel uurimistööde ''Eesti Jäähoki aastatel 1934-1984'' (2009) ning ''Eesti jäähoki aastatel 1985 - 2010'' (2010) ning ''Eesti jäähokikoondmeeskonna mängud ja mängijad aastatel 1937 - 2015'' (2016) eest esimese auhinna ja ''Harrastajate Hokiliiga algaastast aastani 2021'' (2017) eest eriauhinna. 

Avaldanud aastast 1952 erinevates ajalehtedes: Kolhoosnik, Spordileht, Säde, Edasi, Õhtuleht, Noorte Hääl, Molodjoz Estonii ning ajakirjas Kehakultuur üle 1000 põhiliselt jäähoki- ja jalgpallialaseid artikleid. 
Aastast 1990 olnud Eesti spordi aastaraamatu autoreid, samuti olnud ka raamatute ''Eesti meistrid 1920 - 1999'' (2003), ''Eesti spordi aastaraamat 1918 - 1940'' (2015) ja ''Jäähoki ABC'' (2006) kaasautor. 
9. märtsist 1977 kuni 1. aprill 1982 töötas Nõukogude Liiidu Kehakultuuri- ja Spordikomitees Nõukogude Liidu koondmeeskonna treenerina Eesti NSV-s. Seejärel 1.04.1982 viidi üle Eesti NSV Kehakultuuri- ja Spordikomitee vanemtreeneri kohale ning 15.10.1988 koondisesse Eesti Sport jäähoki peatreeneriks. 4.01.1990 valiti Eesti Jäähokiföderatsiooni peasekretäriks, kus töötas kuni 3.10.2001 kuni tollane Eesti Jäähokiföderatsiooni peasekretäriks, kus töötas kuni 3.10.2001, kuni tollane Eesti Jäähokiföderatsiooni esimees Aivar Riisalu saatis Jaan Ahi pensionile, kuna viimasel oli 05.05.2001 täitunud 65 eluaastat. 

Tema peasekretärina töötamise ajal lõpetas Narva Kreenholmi meeskond Nõukogude Liidu lahtistel I liiga meistrivõistlustel mängimise teise kohaga. Euroopa jäähoki meistrite karikavõistluste alagrupi mängus 1994. aastal kaotati meistriks tulnud Soome meeskonnale Jokerit vaid seisuga 2:3. 

Eesti rahvuskoondmeeskond võitis 1994 aasta MM C-2 grupi ja 1998 tuli MM-il B-grupis hinnatavale III kohale, kusjuures Eesti oli samal aastal maailma üldises reitingus 19. kohal. 

1998. aasta sügisel mängiti Klagenfurtis pääsu nimel MM-i A põhigruppi. Seda, et sel ajal oli Nava LNSK-s ja Tallinna Jääspordikoolis treeningtöö igati tasemel, tõendasid faktid, et mitmed sealt jäähoki ABC-st alustanud poisid jõudsid alguses Eesti noortekoondisse ja hiljem treeningtöö tulemusena mängisid nad juba rahvusvahelisel tasemel. 


EJF-i president Rein Miller ja EJF-i peasekretär Jaan Ahi 1998. aastal Hockey Hall of Fame muuseumis Torontos


Nii tuli Narva treener Rais Davletkildejevi õpilane Vadim Averkin Venemaa koondise koosseisus (koguni meeskonna kaptenina) Euroopa noorte meistriks ja Ivan Loginov mängis end samuti Nõukogude Liidu juunioride koondisesse. 
Tallinna JSK treener Vjatseslav Baranovi õpilane Jevgeni Varlamov võitis Venemaa meistrivõistlustelt ühe kulla, kolm hõbedat ja ühe pronksi (Kaasani Ak-Barsi 1998 - 2003), Magnitorski Metallurgi koosseisus, samuti Venemaa koondises aastatel 2007 ja 2009 Euro Hockey Touri võitjaks. 

Sama Spordikooli treener Andrei Lanotskini õpilane Toivo Suursoo saavutas Soome meistrivõistlustel Turu Palloseura koosseisus mängides II koha, tuli Euroopa meistrite karikavõitjaks ning jõudis koguni NHL-i drafti (Detroit Red Wings), kus siiski mängida ei õnnestunud, kuid oli hilisem Taani, Läti ja Valgevene meister. Mängis hoogaegadel 1998 - 1999 ja 2000 - 2001 AHL meistrivõistlusel, vastavalt Adirondach Red Wingsi ja Cincinnati Mighty Ducksi meeskondades, hiljem veel ka Rootsi, Venemaa, Prantsusmaa, Inglismaa ning Norra jäähokimeistrivõistlustel. Tallinna Jääspordikoolis alustanud treener Stanislav Stjopkini õpilane Vladimir Kramskoi võitis Nõukogude Liidu kui ka Venemaa meistrivõistlustel Moskva Dünamo koosseisus kuldmedali. Mõlema spordikooli (Tallinn ja Narva) õpilastest rohke kui 20 on mänginud Nõukogude Liidu ja Venemaa jäähokimeistrivõistlustel. 

Sügisel 2002 kutsus tollane Harrastajate Hokiliiga juhatuse esimees Nikolai Lopassov Jaan Ahi liiga peasekretäri kohale, kus ta tänase päevani töötab. 

HHL-i mängul lauakohtunikuna

2016. aastal valiti Jaan Ahi Eesti Jäähoki Kuulsuste Halli.

Ta on viibinud 27 korral jäähoki maailmameistrivõistluste põhiturniiril ja korra olümpiamängudel. 2018. aastal autasustati teda Eesti Kultuurkapitali Kehakultuuri- ja Spordi Sihtkapitali aastapreemiaga. 

EJF-i president Rein Miller, Soome Hokiliidu president Kalervo Kummola ja EJF peasekretär Jaan Ahi 1998. aastal IIHF-i kongressil Lausanne-s


2018. aastal tegi Reet Linna temaga intervjuu saates Prillitoos.

Tema poeg Andrus Ahi on 4-kordne Eesti meister jäähokis, mänginud Eesti meistrivõistlustel JSK, Talleks, Kreenholm, Välk 494 ridades, Nõukogude Liidu II liiga (Kreenholm), I liiga (Talleks, Kreenholm) kui ka kõrgliiga meistrivõistlustel Moskva Krõlja Sovetovi meeskonnas. Nõukogude Liidu meeskonna koosseisus tulnud 1989. aastal Sofias üliõpilaste maailmameistriks ja 1991. aastal Sapporos saavutanud 2. koha. Aastatel 1992 - 2000 oli Eesti rahvuskoondise väravavaht. 


Nõukogude Liidu hokikoondise peatreener Viktor Tihhonov ja Jaan Ahi 1998. aastal IIHF-i kongressil Lausanne-s


Pealehe foto: Jõgeva Keskkooli meeskond, 1952. aasta koolinoorte meister; Jaan Ahi paremalt esimene