Aasta läbilööja tiitli pälvis lõppenud hooaja eest Maksim Burkov.

Burkov mängis möödunud hooajal Tšehhi klubi HC Dukla Jihlava meeste ja U20 meeskonna eest kokku 46 mängu, kogudes muljetavaldavad 46 punkti – 27 väravat ja 19 resultatiivset söötu.

Eesti U20 koondise ridades osales Maksim 1. divisjoni B-grupi maailmameistrivõistlustel, kus ta teenis kuue mänguga kuus punkti (3 väravat ja 3 söötu). Samuti tegi ta debüüdi Eesti meeste koondises, kus kogus viie mänguga viis punkti (3+2).

Pärast edukat hooaega esitasime Maksimile mõned küsimused, et heita pilk tagasi tema saavutustele ja kogemustele.

1. Mida tähendab sinu jaoks aasta läbilööja tiitel? Kas tundsid ka ise hooaja jooksul, et oled astumas sammu edasi?

See tiitel on minu jaoks suur tunnustus ja motivatsioon. See tähendab, et kõik need pingutused, mida ma iga päev tegin, on märgatud. Ma tõesti tundsin, et tegin sel hooajal sammu edasi – nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Mu enesekindlus kasvas, õppisin kiiremini otsuseid langetama ja võtsin rohkem vastutust võtmemomentidel. See oli kasvamise ja küpsemise hooaeg.


2. Tšehhi liiga on tuntud oma taseme ja tempoka mängu poolest. Millised olid suurimad väljakutsed või õppetunnid seal mängides?

Suurim väljakutse oli kohanemine kiire tempo ja pideva füüsilise koormusega. Tšehhis on hoki väga intensiivne ja iga väike eksimus võib maksma minna. Ma pidin kiiresti õppima mängu lugema, tegutsema ettevaatavalt ja võitlema iga litri eest. Sain aru, kui tähtsad on taastumine, režiim ja töö väljaspool jääd – need mõjutavad otseselt mängu kvaliteeti. See hooaeg õpetas mulle palju.


3. Sel hooajal esindasid nii Eesti U20 koondist kui tegid debüüdi meeste rahvuskoondises. Milline neist hetkedest oli sinu jaoks kõige erilisem ja miks?

Mõlemad hetked olid mulle väga tähtsad, aga kõige erilisem oli debüüt meeste rahvuskoondises. See on unistus, mille nimel olen lapsest saati töötanud. Selga panna Eesti põhikoondise särk ja lüüa kohe esimeses mängus värav – seda tunnet on raske sõnadesse panna. See oli uhkuse hetk nii mulle kui ka mu perele ja treeneritele, kes on minusse palju panustanud.


4. Kuidas sa enda hinnangul koondisesse sulandusid ja mida tahaksid järgmistel turniiridel veel näidata?

Püüdsin võimalikult kiiresti kohaneda ja iga mänguga tundsin end kindlamalt. Meeskond võttis mind hästi vastu ja ma andsin endast parima nii rünnakul kui kaitses. Järgmistel turniiridel tahan näidata stabiilsemat ja küpsemat mängu, olla valmis võtma vastutust ja olla eeskujuks noorematele. Soovin aidata meeskonda tulemuste saavutamisel.


5. Kes või mis sind sel hooajal kõige rohkem motiveeris? Kas oli keegi, kelle toetus või nõu andis otsustava tõuke?

Mind motiveeris vastutustunne – oma pere, treeneri, meeskonna ja iseenda ees. Kõik ootasid minult edasiminekut ning ma tundsin, et mul ei ole õigust neid alt vedada. Lähedaste, eriti ema toetus andis mulle jõudu, aga suurim sisemine ajend oli mõte: ma pean arenema, ma pean tõestama, et olen selle tee õigesti valinud.


6. Millised on sinu eesmärgid hooajaks – nii klubitasandil kui koondises?

Klubitasandil tahan pidada stabiilse hooaja, koguda rohkem punkte ja saada oma meeskonna jaoks võtmemängijaks. Soovin areneda mängijana ja anda igas mängus endast maksimumi. Koondises tahan kindlustada oma koha põhikoosseisus, panustada meeskonna edusse ja olla eeskujuks.  Soovin jätkata isiklikku arengut ja liikuda samm-sammult järgmisele tasemele.


Pilt: Catherine Kõrtsmik