Igas meeskonnas on keegi, kes on kõige vanem, kogenum ja nii edasi. Samuti on ka teine pool. Meeskonnas on noorim ja võib-olla vähem kogenuim mängumees olemas. Eesti U18 selle aasta valikus annavad tooni 2000. aastal sündinud poisid. Ning toetavad neid 2001. aasta kutid, vaid ühe noormehe sünniaasta on 2002.
Ei tasu aga ennast petta lasta numbrist. Robin Harly Mürkeli hoki- ja elukogemus on vaatamata noorele eale rikkalik. Robin on täiesti Eesti poiss, kuigi ainsana sellest pääsupoegade pundist on tema sünnikoht kodupesast ehk Eestist eemal: Helsingis. Seal pani ta ka esimest korda uisud alla ja läks Karhu-Kissati treeningule.
Kuid üsna pea tuli reis koju Tallinna. Siinne Purikate meeskond võttis käharpäise poisi kiiresti omaks. Ning sobivalt praeguse vanuse MM-turniiriga oli just 2000. aastal sündinute seltskond see, kuhu Rops sobis kui rusikas silmaauku.
Elav Pässa (loe: Pääsküla) poiss on olnud riietusruumis tõeline rõõmurull. Alati naeratus näol ja alati paar krutskitki varuks. Robin käis koolis Kivimäel ning trennis Škoda jäähallis. Esmalt istutati ta sinisele joonele kaitseliini valvama. Ning seejärel sai läbi käia kõik mängukohad peale puurivahi rolli. Purikad muutusid selle käigus Pantriteks ja Robin mängis aina rohkem ka noorematega, kandes seal liidrirolli.
Kui neli-viis aastat tagasi meeskonna liidrid kolisid kõik üle lahe Soome, naases oma sünnimaale ka noor Mürkel. Taas tõmbas üll Karhu-Kissati rüü ja hakkas nende eest mängima. Ning Robini järgi tundsid vajadust nii K-Kissati 2001 kui 2002 vanusegrupi meeskonnad. Robin kui hea suhtleja oli kodus igal pool.
Mullu tuli meeskonna vahetus. Magnetina tõmbav punane jope, ehk Helsingi suurklubi HIFK särk on Soome poolel sama kõva kui Liverpooli FC oma Inglismaa jalgpallis. Kui Robini paar sõpra olid teel sinna, pakkis oma hokikoti ka Robin ning vahetas koduhalli ja meeskonda. HIFK ridades on tulnud sel hooajal 24 mängus 8 väravat ja 2 söötu, 16 karistusminutit ka Soome C-juunioride mängudes.
Robini roll on muutunud mängus kesktormaja omaks. Lahtivisetest mängu ülesehitamiseni on see tähendanud korralikku vastutust. Ning nüüd kui laagrisse oli kutsutud 4 poissi, kes sündinud 2002. aastal, on Robin Harly esimene oma vanustest, kes on ametlikus mängus Eesti võistlusvormi selga tõmmanud.
Natuke on Robini jaoks olnud võõras meie meeskonna väga selge üksiüritamise komme ning ta ongi püüdnud poistele selgitada litri liigutamise ja söötmise mõtet. Ka kehamängu. See pomm, mille ta põrutas eile ühe Austraalia selli pihta sai vaese vastase ikka täielikku segadusse, hetkeks ei tajunud too üldse, kus on oma pink ja kus ta üldse on.
Robin suutis minna ka vastaste treeneri “naha alla” nii, et kui kohtunikud ulatasid kogemata Ropsi kepi neile, trampis ta selle täitsa puruks. Ja karjus inetusi meie pingi suunas. Robin vaid muigas selle peale.
Robini mängus on särtsu ja sädet ning see, et tal on võimalus esindada Eestit veel kaks järgmistki kevadet on kindlasti kasuks meie koondisele. Ning kindlasti paneb see pääsupoeg endast aina rohkem rääkima. On lahe vaadata sellist lendutõusu!
